Thuk

  • Bithpenɔl A BPA ɛ mi̱ ca gok i̱di?

    Bithpenɔl A BPA ɛ mi̱ ca gok i̱di?

    Ɛn Oberbiew duŋ Bi̱thpenɔl A BPA Tukdɛ cua la̱t rɛy 1936 cie thi̱nthethtik ɛthti̱röji̱n, bi̱thpenɔl A (BPA) ɛntäämɛ cua la̱t kɛ pek mi̱ läny 6 bi̱lli̱ön paunni̱ kɛ ruɔ̱n. Bi̱thpenɔl A BPA ɛ mi̱ la lät ni̱ ciaaŋ cie mi̱ ɛ bɔlɔk mi̱ la̱tkɛ pöli̱karbönat pla̱thtikni̱, min jiëkɛ rɛy ŋɔaani̱ ce̱tkɛ mi̱ cie baby b...
    Kuɛn min dɔ̱ŋ
  • Ɛŋu mi̱ la lät piny kä bi̱thpenɔl A?

    Ɛŋu mi̱ la lät piny kä bi̱thpenɔl A?

    pöli̱karbönat kɛnɛ epödhi̱ rɛthi̱ni̱. Jɛn bä cua la̱t rɛy la̱tdɛ kɛɛ key enji̱neeriŋ pla̱thtikni̱ ce̱tkɛ mi̱ cie pöli̱tha̱lpön, cie mi̱ cie tetrabrömöbi̱thpenɔl A, min cua la̱t ɛlɔ̱ŋ cie mi̱ ɛ mi̱ gaŋ mac. Pöli̱karbönat (min di̱tni̱ jɛn kä camkɛ bi̱thpenɔl A) ɛ mi̱ thiɛl mi̱th, mi̱ thiɛl ŋuäny, mi̱ thiɛl tɔdhik, kɛnɛ tra̱n...
    Kuɛn min dɔ̱ŋ
  • ɛŋu mi la bisphenol a bpa lätdɛ?

    ɛŋu mi la bisphenol a bpa lätdɛ?

    Bi̱thpenɔl ɛ bpa ɛ mi̱ lät ɛlɔ̱ŋ rɛy la̱tdɛ kɛɛ pöli̱mer mati̱riali̱ ti̱ gööl, ce̱tkɛ mi̱ cie epödhi̱ rɛthin, pöli̱karbönatɛth, pöli̱thalpöni̱, pënölik ɣa̱ntha̱turated rɛthin, pöli̱penyli̱n ether rɛthin, pöli̱aril kɔmpuɔɔni̱, pöli̱etheri̱maidni̱, tetrabrömöbi̱thpenɔl A, PVC anti̱gri̱kuber i̱thtabi̱lai̱dhɛ, PVC lëth i̱thtabi̱lai̱dh.
    Kuɛn min dɔ̱ŋ
  • Ɛŋu mi̱ la boiling point duŋ bai̱thpenɔl a?

    Ɛŋu mi̱ la boiling point duŋ bai̱thpenɔl a?

    Bi̱thpenɔl A (BPA), jɛn bä ŋa̱c kɛ jɛ cie dipenylɔlpröpan kiɛ (4-ɣaidrökthi̱penyl)pröpan, la no̱o̱ŋɛ pri̱thmatik kri̱thtali̱ rɛy ethanöl mi̱ ca liɔm kɛnɛ kri̱thtali̱ ti̱ ce̱tkɛ ri̱ääp rɛy pi̱i̱ni̱. Jɛn ɛ mi̱ la waaŋ kä tekɛ ŋuäny phenolic mi̱ tɔt. Gua̱a̱th in ci̱ lɛp thi̱n ɛ 157.2°C, gua̱a̱th in bi̱ lɛp thi̱n ɛ 79.4°C, kɛnɛ gua̱a̱th in ci̱ bi̱thpenɔl a lɛp thi̱n ɛ 2...
    Kuɛn min dɔ̱ŋ
  • Ɛŋu mi̱ cɔali̱ Bi̱thpɛnɔl A?

    Ɛŋu mi̱ cɔali̱ Bi̱thpɛnɔl A?

    Bi̱thpenɔl A (bpa) Bɛthik Inpɔrmɛciɔn Bi̱thpenɔl A, bä ŋa̱c kɛ jɛ cie BPA, ɛ ɣɔrganik kɔmpuɔɔn kɛ möli̱ki̱öl puɔrmula C15H16O2. Inda̱thti̱rialli̱, jɛn lätdɛ rɛy la̱t ŋɔaani̱ ce̱tkɛ pöli̱karbönat (PC) kɛnɛ epödhi̱ rɛthi̱ni̱. Ni̱ kɛɛ 1960ni̱, BPA cua la̱t rɛy la̱tdɛ kɛɛ pla̱th...
    Kuɛn min dɔ̱ŋ
  • Kä thɔ̱diöm ɣai̱drötha̱lpi̱t kölör rimöbɛr lätdɛ i̱di̱?

    Kä thɔ̱diöm ɣai̱drötha̱lpi̱t kölör rimöbɛr lätdɛ i̱di̱?

    Lokalaidhed I̱thtɛn I̱thti̱rippiŋ Methɔd kɛ kui̱ Bieyni̱ tin Bo̱o̱r Thɔdiöm ɣai̱drötha̱lpai̱te Kup Thɔ̱kiŋ Methɔd Mi tekɛ i̱thtɛnni̱ ti̱ ca la̱th gua̱a̱thdiɛn, lätni kɔp mi̱ ca graduated kɛ kui̱ thɔ̱k. Kämni tha̱a̱ŋ pi̱i̱ni̱ ti̱ leth (tin te nhial kä 90°C) rɛy kɔaŋä. Cuɛ thɔ̱diöm ɣai̱drötha̱lpai̱te mat thi̱n (kɔncentrɛciɔn mi̱ thi̱a̱k kɛɛ 2.5%) kɛnɛ ɣöö cuɛ nyɔk kɛ lëth kɛ ɣöö bɛ kulɛ li̱ööm. Immer...
    Kuɛn min dɔ̱ŋ
  • Kä ta̱a̱ thɔ̱diöm di̱thiönai̱te min te thi̱n kɛ ŋu?

    Kä ta̱a̱ thɔ̱diöm di̱thiönai̱te min te thi̱n kɛ ŋu?

    Pi̱thi̱kal Pröpa̱rti̱ni̱: Thɔdiöm di̱thiönai̱te ɛ mi̱ ca da̱a̱k cie Gi̱rɛd 1 tha̱bi̱thtan mi̱ la waŋkɛ. Jɛn bä ŋa̱c kɛ jɛ cie Rongalite Kɔmmerciali̱, jɛn tëkɛ rɛy gua̱thni̱ da̱ŋ rɛw: Na2S2O4·2H2O kɛnɛ ani̱ɣaidröth Na2S2O4. Kä min nhiam ɛ kri̱thtal mi̱ bo̱r mi̱ gɔaa, kä min jɔak ɛ puɔ̱dɛr mi̱ tɔ̱c mi̱ tɔ̱c. Kä ri̱lɛtib denthi̱ti̱dɛ ɛ...
    Kuɛn min dɔ̱ŋ
  • Ɛjɛnt mi̱ jak ŋɔak kä kuiy: Thɔ̱diöm Ɣai̱drötha̱lpai̱te

    Ɛjɛnt mi̱ jak ŋɔak kä kuiy: Thɔ̱diöm Ɣai̱drötha̱lpai̱te

    Ɛjɛnt mi̱ jak ŋɔak kä kuiy: Thɔdiöm Ɣai̱drötha̱lpai̱te Ci̱öt Kɛmi̱kal: Thɔdiöm di̱thiönai̱te. Mi̱ pa̱a̱rkɛ jɛ kɛ ɣɔkdhi̱daidhiŋ ɛjɛni̱, thɔ̱diöm ɣaidrötha̱lpai̱te la no̱o̱ŋɛ mi̱ tɔt mi̱ bɛc kä bieyni̱. Jɛn dë la̱t kä bieyni̱ ti̱ ca la̱t kɛ pi̱beri̱ ti̱ gööl ɛ /thiɛlɛ mi̱ bɛc bɛc mi̱ bɛ nööŋ, kɛ kui̱c ɛmɔ cua ciötdɛ cɔl i̱ “ɣai̱drötha̱lpi̱te” (lotdɛ ni̱ ɣöö /cɛ gɔaa). Jɛn...
    Kuɛn min dɔ̱ŋ
  • Ɛŋu mi̱ la la̱t thɔ̱diöm ɣai̱drötha̱lpai̱te rɛy tɛkthai̱l paiberi̱?

    Ɛŋu mi̱ la la̱t thɔ̱diöm ɣai̱drötha̱lpai̱te rɛy tɛkthai̱l paiberi̱?

    Pi̱beri̱ ti̱ ro̱ŋ kɛ kui̱ thɔ̱diöm ɣai̱drötha̱lpai̱te thɔ̱diöm ɣai̱drötha̱lpai̱te ɛ mi̱ ro̱ŋ kɛ kui̱ tɛkthai̱l paiberi̱ ti̱ gööl, kɛ kui̱c ɛmɔ cua ci̱ötdɛ cɔl i̱ “Rongalite.” Mi̱ ca la̱t kɛ kui̱ lëthä mi̱ di̱i̱t kiɛ wuɔ̱c thɛl, ɛn pi̱beri̱ bieyni̱ bi̱ kɛn lëth mi̱ di̱i̱t kulɛ luäŋ kɛ ga̱ŋ ɛ /thiɛlɛ mi̱ ci̱ ji̱ääk. Rɛy ri̱e̱e̱tni̱ certif...
    Kuɛn min dɔ̱ŋ
  • Kä tin bɛ̈c bɛ̈c kä thɔ̱diöm ɣai̱drötha̱lpi̱te kɛ ŋu?

    Kä tin bɛ̈c bɛ̈c kä thɔ̱diöm ɣai̱drötha̱lpi̱te kɛ ŋu?

    Thɔ̱diöm ɣai̱drötha̱lpai̱te ɛ tɔdhik kä derɛ wäŋ kɛnɛ rɛy jiɔm rɛy mukɔtha jakä jiäk. Jɛn cua la̱t ɛlɔ̱ŋ rɛy läätdä bieyni̱ kɛ jak bi̱eyni̱ kä kuiy, jak bieyni̱ kä kuiy, kämkɛ raar, jak biɛɛli̱ kä kuiy, kɛnɛ jak bieyni̱ kä kuiy, wuul, nai̱lɔn, kɛnɛ bieyni̱ kɔ̱kiɛn. Cätkɛ min thiɛlɛ jɛ landiitni̱ ti̱ thiak thiak, bieyni̱ ti̱ ca moc kɛ biɛl mi̱ tɔt...
    Kuɛn min dɔ̱ŋ
  • Ɛŋu mi̱ bi̱ tuɔɔk mi̱ ci̱ thɔ̱diöm ɣai̱drötha̱lpi̱te rɔ yuɔr rɛy jiɔm?

    Ɛŋu mi̱ bi̱ tuɔɔk mi̱ ci̱ thɔ̱diöm ɣai̱drötha̱lpi̱te rɔ yuɔr rɛy jiɔm?

    Mi̱ caa jɛ la̱th rɛy jiɔm, ɛn thɔ̱diɔm ɣaidrɔtha̱lpai̱te laa ɣɔkdhi̱ji̱n ɛ naŋ kä laa ɣɔkthai̱dhɛni̱ laa jakä wɔ̱. Jɛn bä la jiëkɛ pi̱w, bɛ lëth nööŋ kɛnɛ ɣöö bɛ cu ya̱r. Jɛn bɛ rɔ mat kɛɛl niɛ gua̱a̱ mɔ bɛ atmɔthi̱pi̱e̱e̱r ɣɔkdhi̱ji̱n naŋ kɛnɛ ɣöö bɛ ŋuäny athi̱dik mi̱ bɛc bɛc ka̱m raar. Na2S2O4 + 2H2O + O2 → 2NaHSO4 + 2[H] Leth kiɛ la̱thdɛ raar...
    Kuɛn min dɔ̱ŋ
  • Kä ciɛŋ pua̱a̱ny thɔ̱diöm ɣai̱drötha̱lpi̱te kɛ ŋu?

    Kä ciɛŋ pua̱a̱ny thɔ̱diöm ɣai̱drötha̱lpi̱te kɛ ŋu?

    Thɔdiöm ɣai̱drötha̱lpai̱te Pi̱dhi̱kal Pröperti̱ni̱ Thɔdiöm ɣai̱drötha̱lpai̱te ɛ mi̱ ca da̱a̱k cie Gi̱rɛd 1 mi̱ la lëth-thɛnthi̱tip tha̱bi̱thtan mi̱ leth, bä ŋa̱c kɛ jɛ cie thɔ̱diöm di̱thiönai̱te. Jɛn tëkɛ rɛy ko̱kä rɛy gua̱thni̱ da̱ŋ rɛw: ɣai̱drɛted (Na2S2O4·2H2O) kɛnɛ ani̱ɣaidröth (Na2S2O4). Kä ɣai̱drɛted puɔm cuɛ jɔɔc cie mi̱ ɛ kri̱thtɛ mi̱ bo̱r mi̱ gɔaa...
    Kuɛn min dɔ̱ŋ